Oma kooliteed alustasin juba üks päev nooremana kui kolmekuusena. Inimene oli otsinud ühe vahva kutsikakooli välja ja niimoodi me suure õhinaga sinna saabusimegi. Tegelikult oli täitsa tore, kuigi ma olin seal kõige noorem, sest grupikaaslased olid suuresti juba pooleaastased ja täismõõdulised. Ja vaatamata kõigele, mis juhtus, õppisin ma seal istuma, lamama, kohale ning kõrvale tulema. Aga kahjuks jäi minu kutsikakooli teekond ootamatult pooleli. Võib-olla see saigi saatuslikuks, et me ei teadnud, kellega koos grupis oleme ning ma ei oleks pidanud nii pisikesena kooli minema. Igatahes juhtus see, et mind ründas seal kohe esimesel tunnil, õigemini vahetunnil, kui kõigil koolilastel koos mängida lubati, pooleaastane saksa lambakoer. Rünne tuli minu jaoks absoluutselt ootamatult ning olukorras, kus ma isegi selle koeraga kokku ei puutunud, vaid ühe teise kutsikaga omi asju ajasin. See ehmatas ikka väga ära! Selline suur ja agressiivne koer, ma olin tol hetkel veel väike kui mannatera. Õnneks lahtutati meid ruttu ära ning kellelgi mingeid vigastusi ei olnud. Rahunesin lõpuks maha ilusti ning koju jõudnuna ootas mind eriti mõnus seajalg närimiseks. Teisel tunnil kordus täpselt sama! Nii, kui see sakslane rihmast lahti sai, nii ta mind rünnata soovis ja proovis. Täiesti arusaamatu nii minu, minu inimese kui koolitaja jaoks. Samas koolitaja ütles, et eks koerad peavadki omavahel asjad paika panema... Kõlas juba imelikult, aga olime inimesega mõlemad ju rohelised ja uskusime seda, mida kogenenud räägivad. Ja niimoodi kolmandas tunnis jälle. Siis saime lõpuks aru, et selline asi ei ole mitte mingil juhul normaalne ning rohkem me sinna ei läinud. Aga. Alati on aga, eks. Aga mina kaotasin igasuguse usalduse kõige vastu, mis liigub neljal jalal. Minu väike pea võttis omaks selle, et kõik sellised neljajalgsed soovivad mind rünnata, aga kuna mina seda ei soovi, siis ma ründan parem ise esimesena. Minust sai koer-koer agressiivne loom. Ja täna, kaks ja pool aastat sellest kõigest hiljem, liigume koos inimesega väikeste ent järjekindlate sammudega helgema tuleviku poole.
Helgem tulevik ei paistnud aga alguses üldse helge. Mina olin teist koera kohates pöörane ja kontaktivõimetu, mis lõppes sellega, et me käisime väljas ainult varahommikul ja hilisõhtul ning pikemad tiirud tegime paikades, kus teise koera kohtamise võimalus oli minimaalne. Mina olin stressis ja inimesel oli piinlik sellise sõgeda loomaga linnas liikuda. Käisime ka erinevate koolitajate juures abi otsimas. Kokku oli neid lausa viis ja igal ühel omad meetodid. Need ei toiminud. Mitte et need oleksid olnud valed, kuid need ei olnud õiged meie jaoks. Oli koolitajaid, kes tekitasid minus kahtlusi ning lausa nii, et iseendale ja ka minu inimesele jaoks üllatuseks, urisesin esimest korda elus inimese peale. Oli koolitajaid, kellesse inimene ei suutnud uskuma hakata. Kokkuvõttes lihtsalt ei klikkinud ning me kaotasime usu, lootuse ja kaks aastat aega.
Aga ühel päeval otsustasime koos, et kodus peidus istumine ei päästa hoopiski ning hakkasime käima tõuühingu üritustel ja ühistel jalutuskäikudel. Inimesele koitis, et tõuühingus on ju inimesed, kes tunnevad minusuguseid kõige paremini ning kõikidel on omad rõõmus ja mured, seega pole vaja midagi häbeneda ega kellegi eest peitu pugeda. Ja tegelikult tuli esimene muutus üleöö! Mina polnud enam nii kontaktivõimetu ning olin suuteline oma tõu preilidega koos jalutama, mängima ja jooksmagi. Muidugi isastega (loe: konkurentidega) on teine lugu. Ja ma siiralt ei saa aru, et kui me jalutame ja vastu tuleb teine rihmas koer, kes kõnnib saba püsti ja käpad kanged, siis kuidas saab inimene seal rihma teises otsas hõigata, et oi, ta on väga sõbralik ja tahab ainult tere öelda! Kas siis inimestel on ka nii, et kui keegi tuleb rusikad püsti ja hambad ristis vastu, siis ta tegelikult on hästi sõbralik ja tahab ainult tere öelda? Vaevalt. Meie, koerad, räägime ju kehakeeles ja on kurb, et meid lugeda ei osata. Igal juhul sattusime tõuühingu kaudu ühele lahedale ninatöö koolitusele. Ja sellel samal koolituse päeval leidsin mina enda jaoks isikliku (koera)kuulaja ja inimene leidis oma koeralausuja. Mõlemad ühes isiksus :)
Doktorikraadiga bioloog, kelle spetsialiseerumisvaldkonnaks on loomade õppimist ja käitumist puudutav teadus ning kes lisaks koertele on pannud sõna otseses mõttes enda pilli järgi tantsima ka näiteks kanad- Lea Tummeleht. Kõige muljetavaldavam ja usaldusväärsem ongi see, et Lea on doktor ja teadur, mitte iseõppinud "koolitaja" nagu iga teine, kes kaks koerakoolituse raamatut läbi lugenud ja end siis eksperdiks nimetatuna koolitusi läbi viib. Ja Leal on lihtsalt imeline võime lugeda nii mind kui kõiki teisi koeri avatud raamatutena, sh meie käitumist, tujusid, võimeid ja mõtteid. Ning Leal on ka oskus olla ülimalt kannatlik ning rääkida meie omanikele tuhat korda sama asja, kuni see neil ükskord pähe jõuab ja sinna ka jääb :) Tänaseks oleme inimesega käinud Lea juures mitmel korral ninatöö kursusel ning ka üldoskuste ja -käitumise kursustel "24/7 koeratreening". Ja esimest korda kogu minu koolituste karjääri jooksul on tulnud nähtavaid ja püsivaid muudatusi. Me oleme mõlemad oluliselt õnnelikumad, rahulikumad ning aktiivsemad. Minu inimene ei mõtle enam üle ega esita mulle ulmelisi ootusi ning mina olen juba üsna veendunud, et vaatamata sellele, et ma olen kindlasti kõige ägedam võll siinpool Liivimaad, ei ole mul vaja kõiki neljajalgseid ründama asuda ega neist väljagi teha. Oleme mõlemad Leale lõpmata tänulikud ning kindlasti jätkame tema julgustaval juhendamisel üheskoos helgesse tulevikku (nagu pioneerid) sammumist.
Lisaks tegeleme edasi ka Lea juhendatavate ülivahvate ninatöö kursustega, sest no mõelge ise, kas saab veel olla ägedamat koolitust, kui see, kus pean lihtsalt natukene nuusutama ning maiuseid lendab! Eks see ajutöö muidugi väsitav ole, aga vaheajal saab autos põõnutada ning pärast koolitust mõne armsa koerapreiliga semmida. Pealegi ütleb inimene alati muiates, et parim koer on väsinud koer. Mh, ta peaks hoopis ütlema, et parim koer on Juss! :)
Lea kursuste ja tegevuse kohta leiab infot Facebookist BriskMind loomade treenimise lehelt SIIT ning tema Tallinnas toimuvate ninatöö kursustega saab liituda SIIN.
Doktorikraadiga bioloog, kelle spetsialiseerumisvaldkonnaks on loomade õppimist ja käitumist puudutav teadus ning kes lisaks koertele on pannud sõna otseses mõttes enda pilli järgi tantsima ka näiteks kanad- Lea Tummeleht. Kõige muljetavaldavam ja usaldusväärsem ongi see, et Lea on doktor ja teadur, mitte iseõppinud "koolitaja" nagu iga teine, kes kaks koerakoolituse raamatut läbi lugenud ja end siis eksperdiks nimetatuna koolitusi läbi viib. Ja Leal on lihtsalt imeline võime lugeda nii mind kui kõiki teisi koeri avatud raamatutena, sh meie käitumist, tujusid, võimeid ja mõtteid. Ning Leal on ka oskus olla ülimalt kannatlik ning rääkida meie omanikele tuhat korda sama asja, kuni see neil ükskord pähe jõuab ja sinna ka jääb :) Tänaseks oleme inimesega käinud Lea juures mitmel korral ninatöö kursusel ning ka üldoskuste ja -käitumise kursustel "24/7 koeratreening". Ja esimest korda kogu minu koolituste karjääri jooksul on tulnud nähtavaid ja püsivaid muudatusi. Me oleme mõlemad oluliselt õnnelikumad, rahulikumad ning aktiivsemad. Minu inimene ei mõtle enam üle ega esita mulle ulmelisi ootusi ning mina olen juba üsna veendunud, et vaatamata sellele, et ma olen kindlasti kõige ägedam võll siinpool Liivimaad, ei ole mul vaja kõiki neljajalgseid ründama asuda ega neist väljagi teha. Oleme mõlemad Leale lõpmata tänulikud ning kindlasti jätkame tema julgustaval juhendamisel üheskoos helgesse tulevikku (nagu pioneerid) sammumist.
Lisaks tegeleme edasi ka Lea juhendatavate ülivahvate ninatöö kursustega, sest no mõelge ise, kas saab veel olla ägedamat koolitust, kui see, kus pean lihtsalt natukene nuusutama ning maiuseid lendab! Eks see ajutöö muidugi väsitav ole, aga vaheajal saab autos põõnutada ning pärast koolitust mõne armsa koerapreiliga semmida. Pealegi ütleb inimene alati muiates, et parim koer on väsinud koer. Mh, ta peaks hoopis ütlema, et parim koer on Juss! :)
Lea kursuste ja tegevuse kohta leiab infot Facebookist BriskMind loomade treenimise lehelt SIIT ning tema Tallinnas toimuvate ninatöö kursustega saab liituda SIIN.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar