Noh, ütleme nii, et alustuseks oli täitsa tore plaan välja mõeldud, et esmaspäeval lähme pikemat jalutuskäiku tegema Pääsküla rabasse. Mulle rabas meeldib, seal on palju uusi lõhnu ja kui veab, saab ka ühe mõnusa supluse teha. Teele kutsus sõbranna Marelii ka kaasa ja niimoodi me sinna sõitma hakkasimegi.
Sõidu ajal kuulen, et inimesed räägivad omavahel, et näe Lada. Hmm... Lada... kuidagi nii tuttav nimi. Oot, muidugi, Lada on ju minu ema perenaine ja ma elasin kutsikana tema juures. Oo, Ladat ma muidugi tean, nii tore. Laske mind siit pagasnikust välja, ma tahan ka Ladat nuusutada, laske väljaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa. Karjusin küll, aga välja ei lastud, hoopis üks külaline võeti veel kaasa. Ma alguses ei näinud, kes see oli, aga auto oli koeratüdruku lõhna täis. Ja nemad hoiavad mind pagasnikus puuris kinni, kui mul tüdrukud autos! Totaalne ebaõiglus!
Sõitsime sinna üle Nõmme, aga Nõmmel palju teid suletud ehituseks. Inimesed siis räägivad, et peab sõitma üle Pikerase tänava. Ma nagu, et hmm... mingi uus tänav vist. Aga noh, naiste asi, hiljem selgus, et tegemist P. Kerese tänavaga. Oeh, jah, ei osanud rohkem midagi selle peale öelda, isegi ei haukunud. Lõpuks jõudsime parklasse ja lasti mind ka puurist välja. Ja kae imet, oligi tüdruk autos! Päris kobe teine, ilusa pruuni karvaga lapi porokoer Kama. Meil kohe klappis omavahel, tüdruk oli nii rahuliku loomuga, et minu kuum Austraalia veri ei hakanud ka väga vemmeldama. Eks see Põhjamaa värk olegi selline aeglane ja rahulik :)
Selline nunnu. Siiski tasub mul meelde jätta, et kihvad on tal pikad...
Ahjaa, Kama oli muidu rahulik ja nunnu, aga kui urisema hakkas, küll siis tegi ikka madalat häält, nagu karu. Ma kohe ehmusin alguses. Õnneks minu peale ei jõmisenud. Esimene peatus oli meil vaatetornis. Seal oli tõesti väga ilus. Ma mõtlen, et see oli ilus, kui Teele oma taskust maiuseid jagama kukkus. Ainult, et Kamale ka!
Nii, maius läheneb.
Mmmm kui hea lõhn. Suitsuvorst!
Nämm-nämm-nämm
Aaaaahhhh, appi, sinna läks ka üks ju!
Kama, näita, kus vorst läks?!?!?!
Kama, teeeee suuuuu lahtiiii.... ütle aaaaaaaaaaaaa. No näita, kuhu läks. Appi, minu suitsuvorst läks selle karu kõhtu!
No hea küll, selle ühe võis ju saada, aga hiljem selgus, et ma pidin kõik oma maiused pooleks jagama ja pooled sõi see Põhjamaa karu ära! Tegelikult ma väga tige polnudki selle peale, Kama on ju vahva tüdruk, las ta siis saab mõne tükikese endale, küll ma õhtul Teelelt suurema hunniku välja lunin.
Edasi lasti meid mõlemaid rihma otsast lahti ja saime natukene vabamalt ringi kapata.
Oota nüüd, Kamakene, MINA lähen ees. Ma olen ikkagi mees ja pean vaatama, et ohtusid ei oleks (ja et ma saaks kõik head lõhnad ise esimesena ära nuuskida!)
Noh, kus nüüd läksid, vesi on märg ju?!
Saad ikka ise välja või tulen appi!
Siin on mingi kahtlane lõhn. Tule, nuusuta ka!
Murututisellid
Kappadi-kappadi loojangusse
Oeh, jupp aega juba jalutatud ja hämaraks hakkas ka nagu kiskuma, aga inimesed ei teinud väljagi, et võiks sammud auto poole seada. Siis selgus muidugi tõde, et nad olid eksinud! Ja üks neist nimetab end veel kaardilugejaks! Pffff.....
Igatahes nägi asi edasi välja niimoodi, et me muudkui tiirutasime paremale ja vasakule ja paremale ja vasakule ja edasi-tagasi. No minule see sama raja käimine ei meeldi, mul on ju kõik puud juba ära märgistatud ja kõik lõhnad juba ära nuusutatud. Igav hakkab niimoodi! Ma joonistasin teile kaardile ka, milline see jama meil välja nägi.
Punasega on rada, mida mööda me liikuma hakkasime. No alguses oli juba selge, et ega see hästi lõppe, kuna ei saanud kohe õigele rajalegi pihta. Sinisega on see, mis toimus siis, kui inimesed avastasid, et nad tegelikult ei tea, kus nad asuvad. Ja olgu siinkohal ka öeldud, et läbi metsa ja üle raba tulime me tagasi kottpimedas! Kamal oli hirmus, minul ei olnud (ausõna ei olnud, tegelikult ka, no üldse mitte ei olnud, isegi natukene ei olnud....). Hea küll!!! No oli minul ka hirmus! Totaalne Blair Witch Project bog edition oli!
Eriti naljakas oli see, kuidas inimesed teed küsisid ja siis ikka uuesti ära eksisid ja lõpuks otsustasid tuldud teed tagasi minna. Ja no telefoni aku tühjenes ka kõige õigemal ajal :) Ja kõige naljakam oli see, kui Teele pahkluudeni soppa vajus.... ihihihihihihi :)
Kodus ütles mulle, et tule nüüd, Jussikene, peseme su käpad ära. Ma, et pffff.... unista edasi, pese kõigepealt oma "käpad" ära!
Nii, et ma ütlen siin lõpetuseks teile kõigile õpetuseks, et see naistega rabasse minek ongi üks korralik rappa minek!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar